“Vastuseis euroopalikule väärtusruumile on kasvamas. Kogu maailmas kasvab surve demokraatial, turumajandusel, inimõigusel ja õigusriigil põhineva väärtusruumi vastu, mistõttu peame lahvatanud kuumade konfliktidega tegelemisel jälgima, et demokraatia oleks tugev. Inimõiguste kaitse on saanud tähtsamaks kui kunagi varem“.

Inimõiguste Aastakonverentsi patroon on Eesti Vabariigi President Alar Karis

Volker Türk on praegune ÜRO inimõiguste ülemvolinik, alustades ametikohal 17. oktoobril 2022. Ta on pühendanud oma pika ja silmapaistva karjääri universaalsete inimõiguste edendamisele, keskendudes eriti haavatavate gruppide, nagu pagulaste ja kodakondsuseta isikute kaitsele.

Türk on varasemalt töötanud mitmetel kõrgetel ametikohtadel ÜRO süsteemis, sealhulgas poliitika valdkonna asepeasekretärina ja strateegilise koordineerimise abipeasekretärina. Ta oli võtmerollis ülemaailmse pagulasraamistiku väljatöötamisel, töötades aastatel 2015–2019 Genfis ÜRO pagulaste ülemvoliniku kantselei kaitsealase abivolinikuna.

Türkil on doktorikraad rahvusvahelises õiguses Viini Ülikoolist ja magistrikraad Linzi Ülikoolist Austrias. Ta on avaldanud palju rahvusvahelise pagulas- ja inimõiguste õiguse teemal ning räägib vabalt inglise ja prantsuse keelt.

Liisa-Ly Pakosta on Eesti poliitik, ametnik ja viie lapse ema. Tema karjäär on olnud mitmekesine, hõlmates juhtivaid ametikohti nii poliitikas kui ka avalikus teenistuses.

Liisa-Ly Pakosta on olnud Riigikogu liige mitmel koosseisul, täites olulisi rolle, sealhulgas Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehena. Samuti on ta töötanud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna ning juhtinud Muinsuskaitseametit. Tema karjäär ulatub Tallinna abilinnapea ametist kuni tööni meedia- ja haridusvaldkonnas.

Minna-Liina Lind on globaalküsimuste asekantsler, kes juhib välisministeeriumis digi- ja küberdiplomaatia, rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste, ühendatuse ja kliimadiplomaatia ning kultuuridiplomaatia osakondi. Ta nõustab ministeeriumi juhtkonda ja koordineerib koostööd teiste valitsusasutustega.
Lind on välisministeeriumis töötanud alates 2004. aastast, omades laialdast kogemust ÜRO teemadel. Ta on töötanud poliitikaosakonnas, olnud Eesti esinduses ÜRO juures ning asejuhtinud Eesti kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogus (2014–2018). Varem oli ta ministeeriumi pressiesindaja (2010–2014).
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusinstituudi, omandanud magistrikraadi Heidelbergi ülikoolis rahvusvahelises ja EL õiguses ning õppinud Eesti Diplomaatide Koolis.

Minou Tavárez Mirabal on Dominikaani Vabariigi filoloog ja poliitik, tuntud oma pühendumuse poolest demokraatiale, õigusele, inimõiguste kaitsele, võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele. Tema töö on olnud inspireeritud isiklikest tragöödiatest, sealhulgas tema vanemate ja tädide mõrvamisest, ning ta on pühendunud ohvrite õiguste kaitsmisele ja läbipaistvate ning inimõigustel põhinevate institutsioonide loomisele.

Minou juhtis Dominikaani Vabariigi osalemist 1998. aasta Rooma konverentsil ning mängis olulist rolli riigi Rooma statuudi (2005) ja selle rakendamise lepingu (APIC, 2008) ratifitseerimisel. Ta oli Dominikaani Vabariigi asevälisminister neli aastat ja riigi seadusandja kolm ametiaega (2002–2016).

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite usaldusfondi juhatuse endise esimehena ja ülemaailmsete parlamendisaadikute organisatsiooni presidendina on ta üle 20 aasta edendanud Rooma statuudi missiooni. Ta on avaldanud kaks raamatut, sealhulgas “Minerva Mirabal & Manolo Tavarez, Love and Resistance in the Time of Trujillo” (2022).

Mursal Sayas on Afganistani päritolu inimõiguste advokaat, ajakirjanik ja autor, kes elab Pariisis alates Talibani võimu taastulekust 2021. aastal. Ta on asutanud Women Beyond Borders organisatsiooni ja tal on üle 8-aastane kogemus inimõiguste ja meediaga seotud valdkondades. Ta on raamatu “Qui Entendra Nos Cris” autor, mis avaldati 2024. aastal.

Mursali karjäär on ulatunud inimõiguste koolitajana Afganistani Sõltumatus Inimõiguste Komisjonis kuni ajakirjanduse ja rahvusvahelise koostööni. Ta on töötanud ka Amnesty France’i ja Volant Media projektides, keskendudes peamiselt naiste õigustele ja Talibani allasurutud gruppidele. Lisaks on ta olnud aktiivne kirjutaja mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes.

Hariduselt on ta õigusteaduse ja rahvusvaheliste suhete spetsialist, omades magistrikraadi Afganistani Ülikoolist. Ta täiendab oma teadmisi Sorbonne’i ülikoolis prantsuse keele ja akadeemiliste oskuste alal. Lisaks on tal kogemus inimõiguste ja advokaadi väljaõppe valdkonnas.

Mursal Sayas räägib mitut keelt, sealhulgas pärsia, inglise, prantsuse ja puštu keelt, ning on nomineeritud mitmetele rahvusvahelistele auhindadele, sealhulgas 2024. aastal Rahvusvahelise Ringhäälingu Konverentsi sotsiaalse mõju auhinnale.

Anastasia Nukzarievna Ševtšenko  on Venemaa kodanikuaktivist ja esimene isik, kelle vastu algatati Venemaal kriminaalasi “soovimatus organisatsioonis osalemise” eest. Ta on tunnustatud poliitvangina ning tema tegevus on seotud inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitsega.

Ševtšenko juhtis Rostovi avatud Venemaa liikumist ning osales aktiivselt protestides, sealhulgas pensionireformi vastu suunatud kampaaniates. Teda süüdistati seoses organisatsiooniga Avatud Venemaa, mis tunnistati Venemaa võimude poolt “soovimatuks”. Jaanuaris 2019 peeti Ševtšenko kinni ja pandi koduaresti. Samal perioodil kaotas ta oma vanima tütre Alina, kuid talle anti luba külastada haiglat vaid vahetult enne tütre surma.

2021. aastal mõisteti Ševtšenko süüdi ja talle määrati tingimisi 4-aastane vanglakaristus, mis hiljem vähendati 3 aastani. 2022. aastal lahkus ta Venemaalt ja asus elama  Vilniusesse, pärast mida kuulutati ta Venemaal tagaotsitavaks.

Tema juhtum pälvis rahvusvahelist tähelepanu ja toetasid teda inimõiguste organisatsioonid, sealhulgas Human Rights Watch ja Memorial. Mitmed meeleavaldused toimusid tema toetuseks Venemaal ja mujal.

Vaata filmi ANASTASIA

Allar Jõks on Eesti jurist, endine kohtunik ja õiguskantsler, kes on tuntud oma tugeva õigusliku pädevuse ja põhimõttekindla suhtumise poolest.

Allar Jõks oli Eesti õiguskantsler aastatel 2001–2008. Selle ametiaja jooksul eristus ta sellega, et seisis järjekindlalt kodanikuõiguste ja põhiseaduslike väärtuste eest, tihti kriitiliselt kommenteerides poliitikute tegevust, mis ei vastanud tema hinnangul õigusriigi põhimõtetele. Pärast õiguskantsleri ametiaega on ta töötanud advokaadibüroos Sorainen ning ÜRO eksperdina, nõustades riike demokraatia ja inimõiguste küsimustes samuti on ta  jätkanud aktiivselt osalemist avalikes aruteludes, olles tihti sõnavõtja õigusriigi ja demokraatia teemadel.

Ta on tuntud kui sõltumatu ja oma põhimõtetele truuks jääv arvamusliider.

Foto: Priit Mürk/ERR

Urmas Paet on  Euroopa Parlamendi liige, kes kuulub Reformierakonda. Ta on tuntud oma pikaajalise välispoliitilise karjääri poolest ning oli aastatel 2005–2014 Eesti välisminister, olles selles ametis kokku ligi üheksa aastat, mis teeb temast Eesti kõige kauem ametis olnud välisministri.

Urmas Paet on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala ja töötanud ajakirjanikuna enne poliitikasse suundumist. Ta on olnud seotud erinevate välispoliitiliste ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Euroopa Liidu idapartnerluse edendamise ja küberjulgeoleku teemadega. Euroopa Parlamendis on ta tegelenud välisasjade, julgeoleku ja kaitsepoliitikaga ning tegutseb aktiivselt inimõiguste ja demokraatia kaitsel.

Dr. Orysya Bila on Ukraina filosoof ja teoloog, kes töötab Ukraina Katoliku Ülikoolis Lvivis. Ta juhib ülikooli filosoofia ja teoloogia magistriprogrammi ning on filosoofia osakonna juhataja. Tema akadeemiline fookus hõlmab kaasaegset sotsiaalfilosoofiat, kristlikku antropoloogiat ja eetikat.

Bila omandas filosoofia doktorikraadi Kiievi Taras Ševtšenko Riiklikus Ülikoolis ning magistrikraadi teoloogias Ukraina Katoliku Ülikoolis. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid ja olnud seotud rahvusvaheliste uurimisprojektidega, sealhulgas Notre Dame’i ülikooli teadusprogrammis.

Lisaks on ta Fulbrighti stipendiaat ja aktiivne liige mitmes rahvusvahelises akadeemilises organisatsioonis. Ta on ka Lvivis asuva intellektuaalse keskuse Café Philosophique kaasasutaja ja Fulbrighti kraadiõppe programmi valikukomisjoni liige Ukrainas.

Professor Anthoni van Nieuwkerk on rahvusvaheliste ja diplomaatiauuringute professor Thabo Mbeki Aafrika Avalike ja Rahvusvaheliste Suhete Koolis, Lõuna-Aafrika Ülikoolis ja Witwatersrandi ülikooli Witsi juhtimiskooli teadur.

Van Nieuwkerk on rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemik ja poliitikaanalüütik, kes on alates 1990ndatest olnud aktiivne teadustöös, õpetamises ja poliitikanõustamises. Ta on spetsialiseerunud Aafrika välis- ja julgeolekupoliitikale, olles osalenud mitmetes piirkondlikes ja rahvusvahelistes julgeoleku- ja poliitikaprojektides. Ta on teinud koostööd Lõuna-Aafrika valitsuse, SADC ja Aafrika Liiduga, aidates kujundada julgeolekupoliitikat ja piirkondlikku koostööd.

Ta on juhendanud üle 60 magistri- ja 9 doktoritöö ning avaldanud laialdaselt teadusartikleid ja raamatuid Aafrika julgeoleku, diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete teemadel. Lisaks on ta mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes poliitikaanalüüsi ja julgeoleku juhtprojektides.

Jüri Reinvere  on Eesti helilooja, luuletaja ja esseist ja poliitika vaatleja. Tema polüstiilne kunst on vaba dogmadest ning käsitleb sageli eksistentsiaalseid teemasid, nagu ajalugu, loodus, poliitika ja inimpercepciooni poetika. Tema teosed ühendavad psühholoogilist sügavust teoloogiliste vihjetega. Tema muusika on leidnud rahvusvahelist tunnustust, seda on esitanud sellised tuntud dirigendid nagu Andris Nelsons ja Paavo Järvi ning hinnatud orkestrid nagu Berliini Filharmoonikud ja Clevelandi orkester.

Jüri Reinvere esseed ajakirjades Postimees ja Frankfurter Allgemeine Zeitung tegelevad kultuuriliste ja poliitiliste debattidega, mille eest ta on pälvinud Eestis ajakirjandusauhindu.

Aleksandr Sokurov on tuntud vene režissöör, stsenarist ja operaator, kes on saavutanud mitmeid märkimisväärseid auhindu ja tunnustusi. Ta on Püha Tooli (Vatikani) autasu “Kolmanda aastatuhande inimene” laureaat ning saanud Bressoni preemia, Vittorio De Sica preemia (Itaalia riiklik preemia) ja Andrzej Wajda asutatud Vabaduse preemia. Sokurov on viiel korral osalenud Cannes’i filmifestivali programmis, võitnud Veneetsia filmifestivali peaauhinna ning on kaheksakordne FIPRESCI preemia laureaat. Lisaks on ta Venemaa Ermitaaži muuseumi usaldusnõukogu liige.

Euroopa Filmiakadeemia otsuse kohaselt, mis tehti kinematograafia 100. aastapäeva puhul, valiti Sokurov saja maailma parima režissööri hulka. Tema loomingut iseloomustab sügavamõttelisus ja eksperimentaalsus, mis on jätnud märkimisväärse jälje kaasaegsesse kino.

Harri Tiido on Eesti diplomaat, ajakirjanik ja kolumnist, kes on olnud oluline figuur nii Eesti välispoliitikas kui ka meedias. Ta on töötanud pikalt Eesti välisteenistuses, sealhulgas olnud Eesti suursaadik Soomes (2018–2021).

Enne diplomaatilist karjääri oli Harri Tiido aktiivne ajakirjanik ja raadiohääl, tegutsedes näiteks Vaba Euroopa Raadios. Ta on tuntud oma analüütilise mõtlemise ja terava pilgu poolest nii rahvusvaheliste suhete kui ka julgeolekupoliitika küsimustes. Lisaks on ta kirjutanud arvamusartikleid ja osalenud aktiivselt ühiskondlikus diskussioonis.

Zuhra Halimova on kogenud juht, kellel on üle 25-aastane rahvusvahelise arengu ja kaasava majanduskasvu kogemus, eriti Euraasia piirkonnas. Kakskümmend aastat juhtis ta Tadžikistani Open Society Foundationi, viies ellu reforme inimõiguste, naiste õiguste, digitaaltransformatsiooni ja avaliku teenistuse arendamise valdkonnas. Ta on töötanud strateegilise nõunikuna CAPS Unlockis ja Women in Digital Transformationis, andes nõu digitaaltransformatsiooni ja investeerimiskliima kohta. Zuhra on osalenud juhtimisprogrammides Stanfordis, Harvardi ja INSEADis ning omab rahvusvaheliste suhete magistrikraadi Tuftsi Ülikoolist.

Vt: Naised kesk-Aasiast

Patricia  Shaw e Trish on Beyond Reach Consulting Limitedi tegevjuht Ühendkuningriigis, kes annab globaalset nõu vastutustundliku tehisintellekti (AI/andmete eetika, poliitika, õigus ja valitsemine) ja ettevõtte digitaalse vastutuse valdkonnas. Tal on üle 20 aasta kogemust juriidilises, tehnoloogia, andmete ja regulatiivsete/valitsuse küsimustes ning ta on registreeritud solicitor Inglismaal, Walesis ja Iirimaa Vabariigis.

Patricia on ka mitmete õigus- ja regulatsiooniteemaliste tööde autor ning tal on erilist huvi algoritmilise kallutatuses, autonoomsete otsuste tegemise ja AI mõju kohta soole, usule ja uskumustele. Ta on Euroopa Nõukogu ekspert nõustaja generatiivse AI ja sõnavabaduse mõjude valdkonnas ning osaleb mitmesugustes rahvusvahelistes töögruppides, mis käsitlevad AI valitsemist, eetilisi suuniseid ja digitaalõigusi. 2021. aastal nimetati ta 100 Briljantset naist AI eetikas™ nimekirja ja ta on korduvalt olnud Computer Weekly poolt nimetatud Ühendkuningriigi tehnoloogia valdkonna mõjukamate naiste hulka.

Hille Hinsberg  on e-valitsemise, sh avalike teenuste analüüsi ja teenusedisaini tunnustatud ekspert.

Hille töötab firmas Proud Engineers e-valitsemise ja digitaalsete muutuste konsultandina, kelle ülesanded on digitaalse avalike e-teenuste kujundamise ja arendamise nõustamine, digitaalsete tööprotsesside ja andmehalduse analüüsimine ja koolitamine (digitaalsed muutused, e-teenuste  disain ja ärimudelite arendus). Hille esindab Proud Engineersi Tehnopoli tervisetehnoloogia klastris Connected Health ning osaleb Euroopa Komisjoni Horizoni koostööprojektides klastri liikmete ja rahvusvaheliste partneritega.

Varem töötas  Hille OECD (Majandusarengu ja Koostöö Organisatsiooni) avatud valitsemise  analüütikuna ja projektide koordinaatorina. Analüüsiprojektides on Hille kasutanud nii kvantitatiivsete andmete töötlust ja analüüsimeetodeid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.

Aet Kukk on Inimõiguste Instituudi ja Inimõiguste Aastakonverentsi tegevjuht. Ta on tegutsenud inimõiguste valdkonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelistes koostööprojektides välisriikides. Aet Kukk kuulub Õiguskantsleri inimõiguste nõukotta, Eesti Mälu Instituudi nõukogusse ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe õppenõukokku. Alates 2023. aastast esindab ta Eestit Euroopa Rassismi ja Sallimatuse Vastases Komisjonis (ECRI). 2022. aastal tunnustas Vabariigi President teda Valgetähe teenetemärgiga inimõigustealase töö eest.

Terje Varem on Inimõiguste Instituudi projektijuht, kelle vastutusalasse kuulub inimõiguste teemaliste rändnäituste koordineerimine ning Instituudi erinevate sündmuste korraldamine. Terje on oma valdkonnas kogenud professionaal, omades pikaaegset kogemust erinevate sündmuste ja konverentside organiseerimisel. Tema oskused ja teadmised aitavad edendada inimõiguste teemasid ning tõsta teadlikkust ühiskonnas.